Lendasin 24 tundi läbi Amsterdami, Abu Dhabi ning Pekingi. Kuna juba Tallinnast väljumine venis poolteist tundi siis peale Amsterdamis joostud maratoni (ühest lennujaama otsast teise) olin juba kindel, et kohver jääb kuskile ripakile. Lennud olid muidu talutavad, Etihad, millega viimased sõidud tegin, valmistas aga pettumuse - lootsin kuninglikku teenindust, kuid kogu kogemus on täiesti võrreldav Turkish Airline omaga, ainult, et viimases ei näe pidevalt kui kaugel ja kus suunas Meka asub.
Abu Dhabisse sõites möödusime ka sõjapiirkondadest, kuid rakette ei näinud (neid pidi õnneks Jaapanis ka nägema). Siin aga pilt Iraagist:
Samuti nägin ka ära Dubais asuva The Palm'i:
Lõpuks Jaapanis maandudes olin masendavalt väsinud ning peale piiripunkti nägin oma sildiga neiut - juba korra lootsin, et äkki on mulle keegi vastu saadetud, kuid tegelikult teatas ta, et mu pagas teeb oma rännakut. Siinkohal tegelikult tuleb Etihadi tänada, kuna paberi olid juba ette ära täidetud ning ka hiljem andsid nad kohvri asukoha kohta teateid.
Nagoya metroos aga olin segaduses, et kuhu minna ja mida teha. Õnneks nägin poolel teel ühte kohalikku neiut maru suurt kohvrit trepist alla tassimas ning peale tema aitamist näitas ta mulle, kuidas piletit osta ja kuhu minna. Sain abi ning parandasin oma karma seisu, kuna eelnevalt ei olnud ma rongis vanemale prouale istet pakkunud, kuna ma tahtsin väga magada. Samas teised ka seda ei teinud ehk vast polnudki see nii hull.
Jõudsin kenasti ühikasse, mis asub suhteliselt kesklinnas ja on meelelahutuskohtadest kõnnitaval kaugusel. Teine ühikas, mis on kõvasti viisakam asub kaugel ja on ka märgatavalt kallim aga no mind pandi kohe soodsamasse. Mind ootas Leonard, Floridast pärit tegelane, kes on siin 11 aastat elanud ning töötab ülikooli turundusosaskonnas. Ta näitas mulle ära mis kus on ning mida erinevad imelike märkidega nupud mu toas teevad. Tuba on igati korralik ja mina olen rahul. Maja on kokku 15 korruseline ning mina sain 12 korrusele.
Pott on loomulikult selline mis sind ära peseb, voolu tugevust ja temperatuuri saab muuta. Kunagi Prantsusmaa sushi restoranis proovisin sellist mis pärast ära ka tuulutas, kuid siin tuleb seda ise teha. Leonard ütles poti kohta "have fun testing it, try all the buttons".
Dušš on lahe - pestes näed peeglist oma kotte! Tegelikult peaks protseduur olema selline, alguses istud seal ees pingil ja pesed end ära ja siis lähed vanni ligunema. Lisaks saab kogu kabiinist teha kahe nupule vajutamisega kuivati ehk pesu kuivatamine on päris mugav.
Huvitav on see, et pesumasinal ei saa valida temperatuuri, väidetavalt pestaksegi siin vaid külma veega. Ma ei tea miks või kuidas see toimib, kuid siiani on kõik puhtaks saanud - plekilisi asju pole veel olnud.
No comments:
Post a Comment