Kohale jõudes selgus, et show on 8 tunni pärast ning enne peame ronima mäe otsa lossi. Kuna idee Fuji mäe otsa ronida oli juba mõnd aega idanenud, siis otsustasime latiinodega (Antonella, Ricard ja Nizar, kellest viimane on küll araablane, kuid kuna ta räägib hispaania keelt, on ta ennast teise tõugu ümber kirjutanud), et see on hea soojendus selleks.
Tee templisse oli valdavalt korralik, kuid lõpp oli ikka mägine ning üks Pakistani neiu hakkas minestama, kuna oli palav ja tema oli riietanud end väga hilissügiselikult. Mina loomulikult tilkusin higist kogu päeva.
Tempel nägi kaugelt tore välja, kuid sisse jõudes selgus, et vaid eksterjöör on taastatud originaalilähedaselt, siseviimistlus meenutas aga remontimata Mustamäe haiglat. Siis sain ka teada, et peale II maailmasõda oli püsti vaid väga vähesed templid ning enamus pidid seespoolt analoogse pettumuse valmistama. Seevastu oli aga vaade kena - mäed ja rohelus ning siis allpool meeletult suur linn. Siin kohati ei saagi aru kui üks lõppeb ja teine algab.
Mäelt allatulek oli põnevam, kuna loodus oli tihedam ning tee päris kitsas. Kokku saime saime ca 20 km kõndida.
 |
| Mina, Antonella, Nizar |
Linn ise oli suhteliselt igav, reklaamitud kaluriküla pidi kaugel eemal olema ning kuna peale lõunasööki oli showni aega veel 3 tundi otsustasime seda mitte oodata, kuna ka vihma hakkas sadama. Siin aga üks dieedil maja:
Kuigi enamus autod siin on koledad kuubikud, siis kiirteel oleme näinud mitmeid GT-R'e, Skyline ning ühe maja all oli ka selline isend:
No comments:
Post a Comment