Ühikaelu parimaks osaks on aga mu naaber - Nicholas vms. Ma arvan, et ta on ca 30-33, Prantsusmaalt ning on siin juba poolteist aastat olnud. Ega seinad väga paksud pole aga päev enne Fuji vallutamist oli öösel kell 2 helid nii kõvad, et mul voodi isegi vibreeris. Läksin siis ukse taha aga 10 minuti jooksul ta ei reageerinud. Läksin siis rõdule ja kiikasin tema akende poole. Kardinad olid eest ära ja nägin, et ta mängis kahe suure ekraani taga arvutimängu, kuid vist oli ära väsinud, kuna pea oli klaviatuuri peal ja magas. Mõtlesin ka, et kuidas ma tal elektri saaks välja lülitada, kuid loobusin 12. korruse rõdudel turnimisest ehk panin klapid pähe ja üritasin magama jääda.
Fujilt tagasi tulles järgmisel päeval kell 2 oli tal raadio nii kõvasti, et ma kuulsin kenasti dialoogi. Läksin siis ukse taha ja andsin kella. Tal võttis aega, et uks avada ning sellega tuli ka korralik hais, oli näha, et korter oli suhteliselt sassis ning tal olid peas raamita prillida, millest oli alles vaid üks ja pool klaasi koos ühe sangaga. Ütlesin, siis et see ei ole okei ning suitsetada ta rõdul ka enam ei saa, kuna tunnen seda lõhna ventilatsiooni kaudu. Ta ütles okei.
Samal õhtul lasi ta kella ning andis mulle kingi. Üle andis selle kahe kaega ja kummardas nagu jaapanlasedki. Ütles, et tal pole varem naabreid olnud ning ei osanud arvata, et see kedagi häirib. Ütles, et on varem pidusid ja kõike teinud - ma eeldan et ta rääkis LAN pidudest. Samuti toonitas korduvalt, et seda enam kunagi ei juhtu. Parim oli aga see, et kingituseks oli Nagoya speciality, mis nägi välja selline.
Maitse vastas välimusele, hiljem guugeldasin, et see on misoga hapetandatud kurk mida siis süüakse väikeste tükikestena riisi või nuudlite kõrvale. Antonellale ja Santiagole ka maitse ei istunud ehk me kõik piirdusimegi imeisikese ampsuga millele jõime ohtralt õlut peale.
Oh, üks tore seik veel. Lugesin uudiseid hommikul ja kõigepealt vaatas vastu see:
Ca tunnike hiljem kuulsin õuest maru kõva sireeni ning arvasin, et okei nüüd ongi kõik tuksis. Meenus kohe kuu alguses FBs tiirelnud video. Õnneks selgus, et tegu oli politseiautoga, mis parklast väljus aga ehamatus oli korralik. Samuti ei ole meile ka öeldud, et mida peaks tegema või kuhu minema, kui ongi oht.
Veel ca tunnike hiljem sain koolist kirja läheneva taifuuni kohta.
Korraks oli küll mõte, et peaks tagasi magama minema, ei tundunud hea päev. Vanaema rahustamiseks pean aga ära mainima, et taifuun pidi olema ca 10 m/s, mis on pea olematu ja peamine pidi olema lihtsalt vihmasadu ehk kõik on hästi :)
No comments:
Post a Comment